Paraku mida rohkem läheb aeg edasi, seda vähem soovivad inimesed kaasa lüüa poliitikas. Vähemaks on jäänud aktiivset osalust, rääkimata valimistel osalemisest. Selle põhjuseks on peamiselt tunne, et hääletamise ja poliitikas osalemisega ei suudeta niikuinii midagi muuta, seega otsustatakse anduda minnalaskvale suhtumisele ja hoitakse poliitikast täielikult eemale – credite nebancare. Selline ignorantne ja „teist põske ette keerav“ mõtteviis teeb aga tohutult palju rohkem kahju kui kasu nii apoliitilisele inimesele endale kui ka tema ümber olevatele inimestele.

Edmund Burke on kunagi öelnud: „kõik, mida on vaja selleks, et kurjus astuks troonile, on see, et head mehed ei teeks mitte midagi“. Kas sa arvad, et poliitika ei puutu sind mitte kuidagi? Poliitikute otsused ei lähe sulle korda ning uudiste jälgimine ei anna sulle juurde mitte midagi? Ehk on sul tunne, et peaksid lihtsalt ignoreerima poliitikas toimuvat, kuna see lihtsalt ei muuda midagi, kui sa jälgidki toimuvat?

Siinkohal võtab apoliitilise suhtumise puuduse kokku üks lihtne põhimõte: kui igaüks vaataks ainult omaenda nina ette, siis oleks maailm palju kõledam koht, kus ei saavutata mitte midagi. Veelgi enam, suure tõenäosusega kukuks kogu riik kokku. Kujuta ette olukorda, kus peale sinu „ei paku poliitika huvi“ veel paarisajale tuhandele eestlasele. Tulemuseks on ühiskond, kus vaid üks pisike koorekiht teeb otsuseid ning ülejäänud inimesed lendlevad läbi elu, ilma, et nad mõtleksid kas või korraks sellele, et ka neil on õigus asjade osas sõna sekka öelda.

On öeldud, et ühiskond jaguneb huntideks ja lammasteks. Apoliitilised inimesed on seejuures sulaselgelt lambad. Kui sa ei osale poliitikas ja ei tee isegi niivõrd minimaalset toimingut nagu iga paari aasta tagune hääle andmine valimistel, siis sa järgidki riigis toimuvat nagu lammas, kes määgib tühiselt kui miski ei meeldi, ent ei tee kunagi midagi selleks, et olukorda muuta.

Apoliitilisena lased sa enda eest otsused teistel ära teha ning võtad kõik, mis sulle ette visatakse, vastu pikema vaidlemiseta, isegi, kui nurised vaikselt toanurgas.

Äärmiselt oluline on mõista, et iga inimene on oluline ning iga arvamus muudab olukorda. Selleks, et midagi oma eluolus muuta, ei pea astuma aktiivselt poliitikasse. Algus on juba see, kui lihtsalt hääletamas käia ja väljendada oma arvamust toimuva kohta. Kui kõik inimesed mõtleksid rohkem „suuremale pildile“ ning ei keskenduks niivõrd tugevalt egoistlikult vaid iseendale, võiksid asjad poliitikas muutuda tohutult.

Mõned inimesed otsustavad apoliitilise vaatevinkli kasuks lihtsalt seepärast, et nad ei mõista poliitikat, see on liialt keeruline või on pidevalt toimumas niivõrd palju uut, et kõigega ei jaksa kaasas käia. On aga suur vahe sellel, kas jälgida kas või minimaalsel hulgal enda ümber toimuvat või panna täiesti silmad-kõrvad kinni ja ignoreerida poliitmaailma. Praeguse infoajastu ajal ei tohiks tegelikult ka info liiasus või teatud asjaolude keerulisus olla takistuseks, kuna internetis on vaid paari nupuvajutuse kaugusel tohutul hulgal informatsiooni, mis teeb poliitika mõistmise lihtsamaks.

Kokkuvõttes on tähtis mõista, et iga inimese arvamus läheb korda. Isegi, kui sa arvad, et sa oled vaid üks pisike lüli või üks pisike tükike hiiglaslikus pusles, siis ürita panna puslet kokku nii, et sul ei ole ühte tükki. Pildist võib küll aru saada, ent see pole eales terviklik. Ära ole pimeduses ning hooli oma riigist – see ei nõua olulist pingutust, kuid on äärmiselt väärtuslik credit247.ro!

Meie pisikese Eesti lühikese ajaloo jooksul pole olnud just meeletul hulgal presidente, kuigi ükski eestlane ei saa salata, et on tekkinud oma lemmik meie kunagiste presidentide seas. Vaatame aga korraks mujale maailmas ning reastame presidendid, kes on mujal olnud väga armastatud ning üleüldiselt saavutanud tohutu populaarsuse.

1. Hassan Rouhani

Hassan Rouhani on Iraani seitsmes president ning on võimul olnud alates 2013. aastast. Enne seda töötas ta diplomaadina ning mängis olulist rolli rahvusvaheliste suhete kujundamisel. Presidendina on ta riigis väga armastatud oma rahuliku ja lepitava juhtimisstiili pärast ning samuti on ta tohutult parandanud Iraani mõjuvõimu maailmas. Kõigele lisaks on ta oluline naiste õiguste eest võitleja ja toetab tugevalt rahvuslikke ning usulisi vähemusi.

2. Abraham Lincoln

Abraham Lincoln esindas kõike seda, mis Ameerika puhul on võrratu. Tegemist oli vaieldamatult Ameerika ühe kõige armastatuma presidendiga, kes talus elu jooksul tohutult palju ning ületas palju katsumusi, ent oli kõigest hoolimata eesmärgikindel ja võidukas president. Lincolni eriline omadus oli võime tuua kokku erinevatest klassidest inimesed väga edukalt, ühendades Ameerika tervikuks (Méjico).

3. Theodore Roosevelt

Kui Lincoln tõi rahva kokku, siis Roosevelt tõi riigi välja vahepeal valitsenud kriisist ning lõi alusbaasi, mistõttu on Ameerika tänapäeval maailmavõimuga riik. Oma progressiivsete ideede ja värvika iseloomuga suutis ta võluda inimeste südameid ning on jäänud ameeriklastele igaveseks südameisse.

4. Barack Obama

Rääkides tänapäeva liidritest, siis hiljuti oma „trooni“ loovutanud Barack Obama oli oma valitsusajal vaieldamatult kogu maailma lemmik. Esimese mustanahalise presidendina tõi Obama maailma revolutsiooni ning andis vähemustele jõudu avaldada rohkem oma arvamust. Lisaks väga sõbralikule, positiivsele ja rahumeelsele iseloomule jäi Obama inimestele meelde oma avatud olemusega – Obama oli nö „igamehe president“, kes tõi paratamatult igaühele naeratuse näole.

5. Vladimir Putin

Veame kihla, et Venemaa kõmulist presidenti ei oleks sa siit nimekirjast oodanud leida. Ometigi aga hoolimata arvukatest väga vastuolulistest lüketest, on Putin oma kodumaal vägagi palavalt armastatud. On lausa tekkinud omamoodi vastasrinded: Putini jumaldavad ning vihkajad. Olgu, kuidas asjad on, keegi ei saa vaielda selle osas, et Putinil on väga ustavad järgijad ning tegemist on kahtlemata armastatud presidendiga, olgugi, et ta otsustega ei pruugi paljud alati nõustuda.

6. George Washington

Kui küsida ameeriklastelt, kes on nende lemmikpresident, siis peaaegu eranditult vastatakse selleks olevat George Washington. Washington oli president nagu üks president olema peab: šarmikas, elutark, austusväärne. Kusjuures, ta oli ka ainus president, kes on kunagi saanud 100% valimiskogu häältest. Hoolimata meeletust poolehoiust ja võimalusest alustada soovi korral diktaatorlikku korda, oli Washington paadunud demokraatia uskuja ning juhtis sama põhimõttega ka riiki.

7. Thomas Jefferson

Jefferson oli Ameerika Ühendriikide kolmas president ning oli seejuures üks põhilisi iseseisvusdeklaratsiooni autoreid. Enne presidendistaatuse kandmist oli ta Ameerika Ühendriikide teine asepresident John Adamsi ajal. Jeffersoni iseloomustab enim tugev usk demokraatiasse ning isikuõigustesse, mis motiveeris seejuures Ameerika koloniste tegutsema. Inimõiguste pooldajana oli Jeffersonil suur roll ka orjastuse keelustamisel, mis oli ilmselgelt ääretult oluline muudatus nii Ameerika kui teiste riikide ühiskonnakorras.

Presidente on küll raske reastada, kuid paljud maailma liidrid on aja jooksul silma paistnud millegi erilisega ning panustanud tohutult maailma arendamisesse. Ehk on sul ka Eesti presidendite seas oma lemmik? Loodetavasti saab peatselt näha armastatud presidentide nimekirjas ka mõnda Eesti presidenti!

Iga aastaga jääb hääletajaid aina vähemaks, olgugi, et tänapäeval on see protsess muudetud võimalikult lihtsaks. Paraku aga kaotavad paljud hääleandjad usu demokraatiasse, kuna tunnevad, et nende häälel pole kaalu – pikaluotto. Julgeme sellele kõhklusele vastu vaielda ning reastame alljärgnevalt põhjused, miks igaüks peaks kindlasti järgmistel valimistel avaldama oma arvamust ning minema hääletama.

1. Hääletades avaldad oma arvamust

Ehkki võid tunda, et su häälel ei ole mingit kaalu, siis kuidas teisiti saad sa tagada, et su arvamust võetakse arvesse ning sulle oluliste probleemidega tegeletakse? Ikka hääletades! Kui annad oma hääle, toetad eesmärke, millest sa hoolid ning valid esindajad, kes sinu arvates suudavad kõige paremini neid eesmärke täita.

Isegi, kui hääletamisel läheb lõpuks teisiti ning sinu soovitud kandidaat ei saa võimule, saad sa kaebelda vähemalt põhjendatult. Su arvamusel on tunduvalt rohkem kaalu, kui sa nurised korra üle hääletanud valijana.

2. Hääletamine on luksus, mida ei ole kõigil

Tänapäeval kipume me oma mugavusi võtma liialt iseenesest mõistetavana ning sama kehtib hääletamise kohta. See ei olnud aga alati nii ning kui võtame kas või hetkeks lahti ajalooõpiku, meenub meile (alfalainaa.fi), kuivõrd raske oli välja võidelda see õigus teha ise otsuseid.

On palju riike, kus kodanikud peavad rinda pistma terroristliku vägivallaga, kui nad soovivad anda kohalikel valimistel oma häält ning nii mõneski riigis riskivad inimesed otseses mõttes oma eluga selleks, et anda teada oma arvamusest. Eesti on demokraatlik vabariik ning seda faktorit ei tohiks eales unustada. Mõtle sellele järgmine kord, kui arvad, et hääletama minemine on „mõttetu“ ja ei muuda midagi.

3. Konkurents võib olla tihe ning sinu hääl võib kallutada kaalukaussi

Kõige kurvem on olukord, kus arvatakse, et soovitud kandidaat võidab niikuinii ning seetõttu pole mõtet valima minna. Mõtle, mis saab aga siis, kui samamoodi mõtleb veel 10 000 valijat? Eesti mõttes on see väga suur osa hääletajatest ning võib lahutada kandidaati võidust.

Sama tähtis on hääletada siis, kui kandidaat ei ole üldse niivõrd soodsas seisus ning näib nagu mõni teine kandidaat oleks selge favoriit. Tegemist on üksnes promoga ning reaalsuses ei pruugi valimine sugugi samamoodi välja mängida nagu tundub meedias. Seepärast pead sa kindlasti avaldama oma arvamust, kuna just sinu hääl võib lahutada su soovitud kandidaati võidust.

4. Ka apoliitilisuse avaldamine loeb

Võib-olla ei soovi sa üldse poliitikas kaasa lüüa või oled arvamusel, et ükski partei või kandidaat ei sobi positsioonile. Sellest ei tohiks vaikida, vaid tuleks ikkagi minna valimistele ning esitada tühi hääletussedel. Kujuta ette, mis saab siis, kui leitakse eest kümneid tuhandeid või isegi rohkem tühjasid sedeleid? See on ilmselge märk, et midagi on süsteemis valesti ning teinekord võib see tuua kaasa tõsised diskussioonid, parimal juhul isegi kandidaatide väljavahetamise. Ära arva, et ainult valiku tegemine läheb korda – ka valiku mitte tegemine on väga oluline indikaator.

5. Sa saad võimaluse kontrollida rohkem kohalikku elu

Kõik saab alguse väikestest asjadest. Isegi, kui sul on tunne, et üleriigilistel valimistel ei ole sinu hääl oluline, siis ei tohiks sa mitte mingil juhul ignoreerida kohalikke valimisi. See on kõige otsesemalt seotud su eluoluga ning seepärast peaks sa kindlasti avaldama oma arvamust.

Eestlasi on niigi vähe ning seepärast on eriti oluline, et igaüks annaks teada, mida ta arvab. Valimised on selle jaoks suurepärane koht. Ära jäta oma häält andmata – see on kiirtee parema

Eesti loomiseni!

Poliitika on keeruline valdkond ja sellest paremini aru saamiseks on oluline mõista erinevaid kontseptsioone ning termineid. Selles blogipostituses sisaldav teave aitab sul lahti mõtestada poliitilisi päevauudiseid ja paremini aduda poliitikat puudutavaid analüüse mõnes huvialases blogis snabblån. Samuti võid seda kasutada koolitööde tegemiseks, kui pead kasutama keerulisemaid poliitilise valdkonnaga seotud termineid.

CNNi efekt

Seda terminit kasutatakse päris palju politoloogilistes analüüsides. Ööpäevaringsete uudiste pealetõus 20. sajandi lõpus mõjutas külma sõja kulgu ja muude rahvusvaheliste poliitiliste sündmuste ajajoont. Põhjus on selles, et CNN tõi vaatajateni reaalajas teateid erinevatest kriitilistest hetkedest ja avalikkus survestas selle tulemusel poliitikute otsuseid. Tänapäeval on selle paralleel Twitter efekt ehk Lähis-Ida sündmuste muutumine Twitteris tehtavate säutsude abil smslån med betalningsanmärkning.

Föderalism

Föderalism tähendab seda, et mitmest riigist moodustatakse liitriik või muudetakse üks unitaarriik föderatsiooniks. Unitaarriik tähendab siinkohal riiki, millel puuduvad autonoomiat omavad territoriaalsed üksused. Maailmas on üsna palju föderatsioone. Nende hulka kuuluvad Venemaa, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

Isolatsionism

Tänapäeval on välispoliitiliste sündmuste arengute käigus räägitud palju isolatsionismist. Välja on toodud mitmete riikide isoleerivad plaanid rahvusvahelisel areenil. Läbi aegade on isolatsionismi praktiseerinud Albaania, Bhutan, Šveits ja isegi Ameerika Ühendriigid smslån utan ränta. Nüüdisajal on isoleerivate riikide hulgas Põhja-Korea, mis on kurikuulsalt kinnise poliitikaga.

Neokolonialism

Kolonialismi ajastu mõistet tunneb ilmselt enamus inimesi. Neokolonialism viitab aga II Maailmasõjale järgnenud ajaperioodile, mille käigus allutasid mitmed suurriigid arenguriike oma mõjuvõimu alla. Kuigi selle perioodi käigus otseselt riike asumaadeks ei muudetud, siis majanduslikult ja poliitiliselt leidis aset siiski teatav alistumine. Hea näide sellest on maavarade ammutamine Lääne-Aafrika vaesetest riikidest.

Plutokraatia

Plutokraatia on lühidalt öeldes rikaste inimeste valitsus. Tegu on valitsemise vormiga, mille puhul saavad riigis asju otsustada ainult rikkad inimesed, kuna neil on teistega võrreldes tunduvalt rohkem võimu. Sõna pärineb kreeka keelest: plutos tähendab Kreekas rikkust. Ajalooliselt on olnud mitmed Vana-Kreeka linnriigid tõelised plutokraatiad. Tänapäeval on väidetud, et Venemaa läheneb puhtakujulisele plutokraatiale.

Radikaalne demokraatia

Mida küll saab tähendada radikaalne demokraatia, kui mõistame demokraatiat pigem radikaalsete nähtuste vastandina? Põhimõtteliselt tähendab see seda, et demokraatiat rakendatakse valimatult kõikides eluvaldkondades. Teadupärast võib see endaga tuua kaasa konflikte, kuivõrd ühiskonnas toimib palju institutsioone rangelt võttes pigem ebademokraatlikult. Hea näide sellest on sõjaväeline kord kaitseväes ja muudes militaarsetes organisatsioonides.

Vasaktsenter

Millised on tüüpilised vasaktsentristlikud parteid? Euroopas on esirinnas kõikvõimalikud sotsiaaldemokraatide kooslused ja Ameerika Ühendriikides pigem sotsiaalliberaalne front. Üldjoontes leitakse, et tasakaalukamad rohelise maailmavaate esindajad on samuti väga lähedal vasaktsentrismile. Tavaliselt proovivad vasaktsentristid liikuda pidevalt heaoluriigi poole, seejuures panustades suuri summasid töö- ja sotsiaalkaitsesse ning solidaarsesse maksupoliitikasse.

Eesti poliitmaastik on vaatamata oma lühikesele elueale olnud päris kirju. Toimunud on suuri skandaale microcreditos rapidos, valitsusi on kukkunud ja uusi favoriite esile tõusnud. Selles blogipostituses proovime sellest võimu jagamise keerisest esile tuua poliitikud, kes on eestlaste jaoks läbi aegade kõige tuntumaks kujunenud.

Andrus Ansip

Andrus Ansip on tuntud sellepärast, et ta on olnud peaminister kolm korda. Ta on Reformierakonna taustaga, täpsemalt üks selle erakonna asutajaliikmetest. Räägitakse, et Ansipi karjääri üks tipphetki oli pronkssõduri teisaldamine 2007. aastal, kuna see pälvis suurt heakskiitu eestlaste kogukonna poolt, kuid teisest küljest tekitas eestlaste ja venelaste vahel veelgi suurema lõhe. Enne peaministriks olemist on Ansip olnud ka Tartu linnapea ja seda tervelt kuus aastat järjest.

Edgar Savisaar

Kes saaks unustada Eesti poliitmaastiku ühte kuulsamat tegelast Edgar Savisaart? Teda tuntakse eeskätt Keskerakonna kaudu, ent ajalooliselt oli ta üks laulva revolutsiooni võtmetegelasi. Kindlasti on tegu ühe vastuolulise poliitikuga, kuivõrd tema kohta liigub palju erinevaid ja vastukäivaid arvamusi. Mõne inimese jaoks on ta rahva raha kulutamise ja võõravaenu sissetoomise sümbol, mõne teise jaoks aga väärikas ja rahva eest tervikuna seisev kangelane. Ta on olnud Tallinna linnapea tervelt kaheksa aastat. Enne seda oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Toomas Hendrik Ilves

Ilves on neljas Eesti Vabariigi president ja selle käigus oli tal tervelt kaks ametiaega prestamos sin nomina. Seega sai Toomas Hendrikust kümme aastat vältav president, kes tõusis esile peamiselt digitehnoloogiate promotsiooni ja rahvusvahelise maailmapildi toetamise vallas. Pärast ametiaja lõppu oli tal küll mitmeid skandaale seoses elamukulude ja muude rahastamisvõtetega. Sellegipoolest jääb president Eesti ajalukku ühe vägagi esindusliku ja hea inglise keele oskusega vabariigi eestseisjana.

Lennart Meri

Lennart Meri on tuntud peamiselt selle poolest, et ta oli teine Eesti Vabariigi president, kelle ametiaeg kestis 1992. aastast 2001. aastani, mis on võrdlemisi pikk periood. Ta avaldas oma ametiaja jooksul palju väärikaid teoseid, näiteks “Hõbevalge” ja “Hõbevalgem”. Mõlemad raamatud on kirjutatud pikalt Eesti ajalukku kui tõelised väärtteosed. Presidendi jooksvat sulge ei suuda ilmselt mitte keegi kopeerida!

Siim Kallas

Siim Kallas oli mitu aastat Eesti Vabariigi peaminister ja tervelt kümme aastat asepresidendi ametikohal Euroopa Komisjonis. 1995. aastal sai mees küll Aasta Pressisõbra tiitli, ent hiljem on ta läinud korduvalt ajakirjandusega pahuksisse. Nimelt keerlesid skandaalid miljonite ümber, millega oli väidetavalt Kallas seotud. Lõppude lõpuks aga konkreetset süüdistust ei tulnud ja tänaseks on miljoniskandaal ajaloo unustusse vajunud creditos rapidos sin papeles.

Taavi Rõivas

Tallinna Reaalkooli lõpetanud Rõivas sai paari aasta jooksul peaministrina tuntuks erinevate kõrgtehnoloogiliste teemade populariseerimisega. Näiteks kuulus tema ampluaasse peenhäälestus, Eesti tituleerimine uueks põhjamaiseks riigiks ja digitaalsete lahenduste juurutamine. Seltskonnaajakirjanduses pandi põhilist rõhku šiki peaministri riietusele, kust peegeldus põhiliselt läbi sinine toon. Siiski muutus Rõivase poliitiline karjäär tunduvalt, kui 9. novembril 2016. aastal teda umbusaldati ja ta pidi konkreetselt poliitiliselt kohalt lahkuma sama aasta 23. novembril.

Mart Laar

Mart Laar on kahekordne Eesti peaminister. Esimest korda oli karismaatiline poliitik peaminister aastatel 1992-1994 ja teist korda kolmeks aastaks 1990ndate lõpus. Mehe kohta on palju põnevaid, aga vähetuntud fakte. Muuhulgas on Laar kirjutanud ulmeromaane ja ta on kuulunuvad Swedbanki nõukokku. Ta on kirjutanud ka raamatu nimega “Sinimäed 1944”, mis muutus läbimüügi poolest 2006. aastal seitsmendaks enim ostetud raamatuks.

Poliitiline korrektsus on teema, mis ajab mõnel inimesel harja punaseks, aga teise jaoks tähendab see normaalset suhtlemisviisi võõrastes seltskondades. Igal juhul põhineb see termin ideel prestamos en linea, et igapäevases keelekasutuses peaks vältima tegusid ja väljendeid, mis võivad solvata või jätta välja teatud inimgruppe. See mõiste sai eriti prestamos sin buro populaarseks 1970. ja 1980. aastatel. Poliitilisel korrektsusel on osa ühiskonna arvates täita tähtis roll, sest kõik ühiskonnaliikmed on vajalikud olenemata nende rassist, kultuurist, religioonist, soost või seksuaalsest orientatsioonist. Teiste arvamise järgi on tegu mõtteviisiga, mis on ahistav, kuna inimesed ei saa väljendada oma mõtteid ja arvamusi toorel kujul ehk “nii nagu nad on”. Järgnevalt teeme ülevaate, kuidas seda soovivad inimesed saavad end poliitilise korrektsusega kurssi viia ja seda efektiivsemalt praktiseerima hakata.

Hinda kriitiliselt oma eelarvamusi
Mõtle kõikide eelarvamuste peale, mis sul võivad olla elu jooksul pähe tekkinud. Mõtle erinevate ühiskonna gruppide peale ja tee kindlaks, kas sa oled isiklikult neid kunagi kuidagi solvanud või nende tähtsust vähendanud. Kui jah, siis millistel uskumustel on see põhinenud? Samuti tasub mõelda oma esmareaktsioonide peale, kuna need põhinevad tihtilugu alateadlikel uskumustel. Näiteks võid mõelda, mis käib su peast läbi, kui kuuled mõnda teisest rahvusest pärit inimese perekonnanime või kui keegi annab sulle teada, et ta on sinust erineva seksuaalse orientatsiooniga. Kui esimese reaktsioonina tekivad sul negatiivsed seosed, siis peaksid hoolikalt kaaluma, kas see aitab kaasa poliitiliselt korrektselt olemises. Ilmselt mitte!

Tegele eelarvamustega aktiivselt
Eelneva ülesande abil oled ilmselt teinud kindlaks nii mõnedki eelarvamused. Nüüd on aeg neid purustama hakata! Kõige parem viis selleks on teha end tuttavaks inimestega, kes sinu poolt maha tehtud ühiskonnagruppides eksisteerivad. Proovi nendega suhelda, tuttavaks saada ja õppida nägema maailma nende endi silmade läbi. Ainult niiviisi saad sa mõistma, et nad on sinuga sarnased inimesed, aga lihtsalt nende etniline taust või tõekspidamised on teistsugused. Pika peale mõistad, et sa isegi oleks võinud teises olukorras olla üks nendest. Lihtsalt juhtumisi oled sina just oma praegusesse kehasse ja reaalsusesse sündinud.

Loe rohkem raamatuid
Proovi lugeda raamatuid, mis tegelevad teemadega nagu ühiskonnakihtide marginaliseerimine, eelarvamused ja diskrimineerimine. Öeldakse, et teadmatus on õndsus, kuid milleks jätta end ilma tõelisest ja rikkalikumast maailmapildist? See võib olla küll alguses raske ja keeruline, kuid pikema aja peale hakkad tundma, kuidas su senised tõekspidamised hajuvad ja uued teadmised kasvatavad mõtetesse sügavamaid juuri. Raamatute lugemine on hea viis uute teadmiste saamiseks, mistõttu on üks targemaid plaane minna kohalikku raamatukokku või uurida, milliseid teatmikke on veebis vabalt saadaval.

Ära karda küsimist
Ja kui sa oled juba kord hakanud veetma aega inimestega, kellega sa siiani pole nii väga kokku puutunud, siis ära absoluutselt tunne häbi erinevate küsimuste küsimise eest, sest vaid niiviisi on võimalik oma maailmapilti laiendada. Loomulikult jää küsimuste moodustamise juures ikkagi viisakaks ja ära esimestel kohtumistel küsi asju, mis võiksid kedagi solvata või mingil moel ebameeldivaid tundmusi tekitama panna.

Väldi solvavaid nalju
Kindlasti ära tee solvavaid ja mõnitavaid nalju, mis põhinevad inimeste rassil, usulistel tõekspidamistes, nende sool jne. Neid nalju tehes võib kellelegi tõeliselt sügavalt haiget teha. Eesmärk pole olla poliitiliselt korrektne, vaid pigem lasta kõigil olla õnnelikud ja mitte tekitada tunnet, et neid ei respekteerita. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et tehtaks sulle endale!

Kui rääkida poliitikast, siis tulevad inimestele esimeste asjadena pähe presidendid, peaministrid ja lihtsalt tuntuks saanud riigikogulased. See pole siiski terve pilt, kuna tegelikult tehakse poliitikat nii mitmel tasandil, et see mõjutab kõvasti rohkemat hulka inimesi. Poliitikaga on seotud kohalikud omavalitsused, ametiasutused ja kontrollivad organid. Kõikide nende instantside tegevus sõltub ju jagatavatest rahasummadest ja erinevate, tihti vastuoluliste huvide tasakaalustamisest sms laen.

Harjuta avalikku esinemist
Avalik esinemine on väga-väga oluline osa ühe poliitiku igapäevasest tööst. Kui sa teed oma hääle selgeks, kõlavaks ja mugavalt jälgitavaks, siis oled koheselt nii mõnestki konkurendist mitme sammu võrra eespool. Üks viis avalikus esinemises paremaks saamises on minna mõnele koolitusele, kus on võimalik kontrollitud keskkonnas oma kõneoskust uuele tasemele viia. Samuti proovi leida endale rohkem võimalusi teiste ees esinemiseks. Võid liituda mõne improgrupiga, osaleda kõneõhtutel või esineda teiste ees oma loomingu ette lugemisega. Tegelikult on võimalusi päris palju, nii et pead lihtsalt enda jaoks kõige sobivama leidma! Koolitused võivad mõnikord maksta parajalt suure summa. Väikelaen on hea viis, kuidas kiirel kombel kursuste jaoks lisaraha saada. Kiirlaenu võtmine käib hõlpsasti, kui oled kindlaks teinud, et oled maksejõuline ja saad kiirlaenu õigeks ajaks tagasi maksta.

Analüüsi oma kõrgharidust
Millisel erialal oled oma kõrghariduse saanud? Kui sa pole veel kõrgharidust omandanud, siis on soovitatav seda teha, sest ükski vanus pole “liiga vana”, et mõnda praktilise väljundiga eriala omandada. Kui aga oled, siis mõtle, millisel moel saaksid seda oma poliitikakarjääriga siduda. Loomulikult on kõige otsesem kasu erialadest nagu riigiteadused, sotsioloogia ja politoloogia. Samas on näiteks Ene Ergma astrofüüsik! Seega, senine erialane elukäik võib olla poliitikale kasulik, kuid see ei pruugi kohe kindlasti määravaks faktoriks saada.

Mine väitlusklubisse
Väitlemine on osaliselt seotud eelmise soovitusega avaliku esinemise harjutamiseks, kuid moodustab siiski omaette väärtuse. Nimelt õpid väitlemise käigus mitte ainult esinemist, vaid ka argumenteerimist, kriitilist mõtlemist ja oma mõtete formuleerimist. Pealegi tuleb reaalse poliitika juures tihti ette väga sarnases vormis debateerimist. Poliitiline debatt on ju lausa omaette nähtus! Kindlasti tahaksid sa olla sellisteks hetkedeks korralikult valmistunud, mistõttu tasub käia väitluskursustel või astuda mõne väitlusklubi liikmeks. Lisaks kasulikele teadmistele ja praktilistele oskustele saad tihtipeale lisaks kaasa parajalt palju täiesti uusi sõpru-tuttavaid!

Jälgi jooksvalt uudiseid
Ja mitte tavalisi päevauudiseid, vaid otsi uudisteportaalidest üle eraldi poliitikarubriigid, kust saad ammutada vajalikku teavet poliitikamaastikul toimuva kohta. Pigem panusta just sellistele uudistele, mis võivad olla seotud sinu isiklike poliitiliste agendade või piirkondadega. Loomulikult on vaja hoida end kursis laiemalt maailmas toimuvaga, kuna see asendab kohaliku reaalsuse suuremasse konteksti, ent siiski jääb sinu valijate jaoks kõige olulisemaks kohalikul tasandil toimuvad asjad. Kindlasti ei tohiks meedia jälgimise kõrvalt ära unustada sotsiaalmeediat, kus liigub samuti arvestatav hulk vajalikku informatsiooni. Ole kõikide teadete ja artiklite lugemisel skeptiline ja säilita oma kriitikameel. Vastasel juhul võib sulle kahe silma vahele jääda, kuidas nii mõnigi asi ei pruugi olla just see, mis esmapilgul tundub.

Löö kaasa kohalikes tegevustes
Kas oled kuulnud mõnest suuremast kohalikust ettevõtmisest? Ühistest talgutest? Kui jah, siis löö julgelt kaasa nii raha, nõu kui jõuga! Niiviisi saad rohkematele inimestele meeldejäävaks ja omakorda on sul võimalik sellest veelgi uusi vahvaid tegevusi välja võluda. Üritustel saad rääkida asjadest ja teemadest, mis on just sulle olulised ning seeläbi leida rohkem mõttekaaslasi, kes sinuga ühineksid poliitilisel maastikul. Mõtle hoolikalt läbi, kuidas saaksid erinevatest sündmustest enda kampaania suhtes kasu lõigata.

Kasuta sotsiaalmeediat
Ei, ära jaga järjekordset testi teemal “Milline loom sa oled?”. Selle asemel loo endale sotsiaalmeedias ametlik ja tõsiseltvõetav avalik kuvand. Jaga asju, mida sa oled oma kogukonnas ära teinud või kirjuta asjadest, mida sooviksid kindlasti kunagi ära teha. Proovi luua endale sotsiaalmeediakanalitesse piisavalt suur jälgijaskond, et saaksid oma toetajaid vajalikul hetkel aktiveerida ja enda selja taha koondada. Lojaalsed jälgijad on sinu üks suurimaid edu pante!

Poliitikud teevad lubadusi, aga kui paljud neist antud lubadusi ka peavad? Järgnev nimekiri kõige kummalisematest ja pöörasematest poliitilistest lubadustest panevad arvama, et ilmselt mitte kõik ei nõustu ütluse “meest sõnast, härga sarvest”.

John Edwards
Mida ta lubas? Poliitik John Edwards läks oma väidetega lausa nii kaugele, et väitis järgnevat: kui teda ja John Kerryt valitakse riigi etteotsa, siis Christopher Reevesi sugused inimesed saavad ratastoolist üles tõusta ja uuesti käima hakata. Kes pole täpselt kursis, siis Christopher Reeve oli Ameerika filminäitleja, lavastaja produtsent, kes jäi pärast hobuseõnnetust elu lõpuni ratastooli. Häbematud lubadused!

Dan Quayle
Mida ta lubas? Quayle’i valimislubadus kandis mõtet, et tema valimisel ei saa üheski maailma riigis olema paremini haritud ameeriklasi. Oh, Dan, kas sa mõtlesid ikka oma lubadused läbi!?

Hunter Thompson
Mida ta lubas? Kui Hunter Thompson proovis saada Pitkini maakonna šerifiks, siis lubas ta kogu Aspeni linna asfaldi üles kangutada ja selle tavalise murukamaraga asendada. Selgituseks väitis ta, et soovib asfaldit kasutada linna lähedal asuva parkimisplatsi ehitamiseks.

Dennis Kucinich
Mida ta lubas? Kui George W. Bush oli veel Ameerika Ühendriikide president, siis lubas Kucinich, et ta laseb Bushi ametiaja lõpetada ja teda arreteerida ning pokri pista. Mees läks oma lubadustega üsna kaugele, kiideldes, et terve Bushi administratsioon peaks teadma oma arreteerimisjärgseid õiguseid. Julge samm!

Jello Biafra
Mida ta lubas? 1980. aastal kandideeris Jello Biagra San Francisco linnapeaks ja selle käigus tuli ta välja üsna omapärase valimisplatvormiga. Nimelt lubas ta seda, et kõik ärimehed hakkavad kandma klounikostüüme.

Newt Grinch
Mida ta lubas? New lubas, et inimkonnal saab olema kuukoloonia. Kuid nii suurtest lubadustest ei piisanud, vaid ta andis asjale ka tähtaja. Kuukoloonia pidi valmis saama juba 2020. aastaks!

Teddy Roosevelt
Mida ta lubas? Populaarne president ei peaks rahva arvates tulema välja lubadusega, et ta ei kandideeri enam kunagi, aga just seda Teddy roosevelt tegi 1908. aasta kampaania käigus.

Herbert Hoover
Mida ta lubas? “Kana igasse kastrulisse ja auto igasse garaaži,” lubas 1928. aastal Herbert Hoover. Tagantjärgi on vaieldud selle üle, kas see oli tema enda idee või see tuli ikkagi republikaanide rahvuslikult komiteelt. Igal juhul on tegu värvika lubadusega, olenemata sellest, et tegu on siiski metafooriga, mitte otsese plaaniga hakata kodusid kanadega varustama.

Istud rahulikult sõpradega laua taga ja kõik räägivad mõnusalt juttu. Ja siis äkitselt prahvatab üks su sõpradest: “Ma lihtsalt ei saa aru, kes on need idioodid, kes selle uue erakonna poolt küll hääletavad!” Järgneb hetkeline vaikus, mis järel hakkab pihta tõeline sõnasõda. Juhuslikul kombel on kaks su sõbrannat just nimelt otsustanud uue erakonna poolt hääletada ja seda mitte ainult vaikse otsusena, vaid tulihingeliste toetajatena. Tõepoolest on poliitika näol tegu teemaga, mis ajab paljusid inimesi täiesti pöördesse, olles nõus tundide viisi selle üle vaidlema. Käesolevas postituses teeme ülevaate sellest, kuidas oma igapäevastest inimsuhetes rääkida poliitikast (või mitte mainidagi seda), et ei tekiks ebameeldivaid olukordi ja tuliseid tülisid.

Ära räägi poliitikast esimesel kohtingul
Poliitika pole kohe kindlasti teema, mida võtta üles esimesel kohtingul. Tee seda ainult siis, kui sa oled absoluutselt kindel, et sinu kaaslane on sellest väga huvitatud ja peab seda täielikult vastuolude-vabaks jutuaineks. Seda neutraalsust on võimalik näiteks siis teha kindlaks, kui te kohtusite esimest korda mõnel poliitilisel üritusel. Kui seda ei juhtunud, siis pole suure tõenäosusega mõtet hakata esimest kohtumist vaidlustega rikkuma.

Liitu mõne poliitikateemalise klubiga
Ülikoolis olles on võimalik mitmete poliitikateemaliste huviringide või klubidega liituda. Sel moel võid kindel olla, et kõik kohale tulnud inimesed on valmis mugavas õhkkonnas poliitilisi teemasid arutama, seejuures ilma igasuguste kaasnevate ebameeldivustega. Sellistes keskkondades ei pea sa kindlasti muretsema, kas teed kellelegi diskussioonides liiga, kuna kõik on sinna vabatahtlikult kokku tulnud, teades arutatavaid teemasid ja murekohti juba ette.

Ole oma partneri suhtes mõistev
Kui su elukaaslasel on sinuga võrreldes teistsugused poliitilised vaated, siis ära tee teda sellepärast julmalt maha. Mitte keegi ei vääri sellist käitumist, sest sa poleks ju kellegagi koos ainult seepärast, et teil on ühesugused poliitilised arusaamad. Kui ta ajab sind oma arvamusega närvi, siis tuleta endale meelde, millistel põhjustel te üldse koos olete ja mis sulle tema puhul tegelikult meeldib. Ära kunagi riku head kooselu poliitiliste vastuolude pärast ära. Kui sa tunned, et sinu jaoks on poliitilised küsimused lausa elutähtsad, siis arvesta sellega ette juba enne püsisuhtesse astumist, et vältida hilisemat hingevaeva.

Alusta sõpradega rahulikul tempol
Soovid oma heade sõpradega poliitikast jutustada? Ole valmis selleks, et võib tekkida erinevaid vastuolusid nagu postituse alguses kirjeldasime. Kõige turvalisem on hakata ohtlikest teemadest ääri-veeri rääkima, et mitte koheselt suurt vaidlust tekitada. Kui näed kohe alguses ära, et sellest midagi head ei tule, siis muuda koheselt teemat. Kui aga tunned, et võib tekkida soodne pinnas turvalisteks diskussioonideks, siis anna julgelt minna ja pange koos kõik poliitikud paika!

Väldi töökohas poliitikajutte
Tööl nii kontoris kui ülemuse kabinetis pole mitte mingit mõtet hakata poliitilisi teemasid üles kiskuma. Juhtumisi võib see lõppeda sulle halvasti, kui näiteks sinu ülemus on kindla partei või maailmavaate pooldaja kogu oma hingest. Kui sa teed tema vaateid maha, siis võib ta rängalt solvuda ja sinuga lähimas tulevikus töösuhte ära lõpetada. See soovitus ei kehti ainult ülemusega suhtlemise kohta. Samamoodi tasub olla võimalikult ettevaatlik kaastöötajatega rääkides, sest nad võivad hiljem sulle kätte maksta. Mõni kolleeg võib teha alguses hea näo, ent pärast bossidele mõne halva sõna sinu kohta poetada.

Ära ole kinni enda vaatepunktis
Nii mõnedki meist teevad poliitilistes aruteludes olulise vea. Kui tahad tõeliselt nendest midagi juurde õppida ja rohkem asju teada saada, siis ära püsi jäigalt ainult enda kitsa maailmavaate juures. Proovi arutelude käigus mõista, kuidas teine pool samu teemasid näeb ja miks nad just sellisel viisil ühiskondlikke teemasid lahti mõtestavad.

Tunnista, kui sa pole endas kindel
Mõnikord võib diskussioonides olla hetki, kus sa ei tea midagi või sa pole enda esitatud faktides täiesti kindel. Sel puhul ole täiesti julge ja tunnista seda, sest mitte kellelegi ei meeldi tarkpead, kes esitavad ebakindlusest sündinud väljamõeldisi kindlate faktide pähe. Pigem küsi seltskonnast laiemalt, kas keegi teab konkreetsest teemast rohkem või oskab mõnda vajalikku fakti täpsemalt meenutada. Nii võid kindel olla, et edasine poliitiline arutelu kulgeb sõbralikumalt ja vähemate pingeteta.

Me kõik teame, et poliitika on räpane ja nii mõnedki meist hoiavad seetõttu poliitikast suure kaarega eemale. Aga kui palju me üldse tunnistame endile, et poliitikat ei tehta ainult Riigikogus ja valitsusasutustes? Tegelikult on täiesti korrektne termin “kontoripoliitika“, mis tähendab võimu jagamist ja huvide esindamist töökohtades. Nii mõnedki inimesed hakkavad üha rohkem tajuma, kuidas täiesti tavalistes kontorites käib suurele poliitilisele areenile sarnased mängud ja kemplused. Nendest situatsioonidest paremini aru saamiseks ja ise peale jäämiseks olemegi teinud selle postituse. Lugege, pange kõrva taha ja olge juba järgmisel korral tööpostil teistest mitu sammu eest!

Ole teiste vastu kena ja mõistev
Ehk tead seda ütlust: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et tehtaks sulle”? Hakka seda kindlasti töökohas aktiivselt praktiseerima, kuna see võib kunagi väga kasulikuks osutuda. Kui oled teistega sõbralik, siis räägivad inimesed sulle suurema tõenäosusega sellest, mis üldse kontoris toimub ja millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Kena olemine ei tähenda absoluutselt seda, et peaksid olema teiste suhtes lömitav või kuidagi eriliselt ja ebaloomulikult sõbralik. Pigem tähendab see, et naeratad palju ja kuulad hea meelega teisi ära. Millegagi mitte nõustumise puhul väljenda seda selgelt, sest muidu võibki inimestele jääda mulje, et sa lihtsalt nõustud kõigiga läbi saamise nimel. See pole hea toon!

Seisa millegi eest
Ära alusta ristisõda millegi vastu või proovi kõiki oma “usku” viia! Aga siiski võta enda kaela mõne teema, mis jääb sinu südameasjaks. Vaikselt saavad sellest kõik teadlikuks ja sulle hakkab tekkima üha rohkem poolehoidjaid. Kui ei teki, siis ehk oled valinud liiga vastuolulise või ebapopulaarse teema. Sel juhul on sinu enda valida, kas lähed sellega lõpuni välja või hüppad alt ära. Viimase otsuse korral ära tee seda liialt ootamatult, sest muidu võidakse sind hakata pidama ebausaldusväärseks või hüplikuks persooniks.

Loo uusi lähenemisviise
Vahel jääb kontoritöös selline mulje, et inimesed vihkavad muutusi ja keegi ei julge uusi vaatenurki asjadele välja pakkuda. Nii võibki olla, aga see ei tähenda sugugi, et peaksid jääma loorberitele puhkama, kui näed midagi, mida saaks looval moel muuta ja paremaks teha. Just sinu välja pakutud lahendus võib õigel hetkel muuta olulisi asjaajamise viise ning kui see on tõesti kõigile kasulikum, siis hakatakse sind hea sõnaga mäletama. See on kindlasti boonuseks tulevikuhetkedeks, mil vajad ootamatult kiiresti poolehoidu.

Proovi mõista teisi inimesi sügavamalt
Suurtes kontorites töötamine tähendab väga paljude inimestega igapäevaselt suhtlemist ja kokku puutumist. Isegi väiksemas kontoris pead vähemalt paari inimesega argipäeviti ninapidi koos töötama. Seepärast on oluline kõiki neid inimesi põhjalikumalt mõista: aru saada nende väärtushinnangutest, eelistustest ja unistustest. Kui sa oled need omadused endale selgeks teinud, siis on sul nende kolleegidega kõvasti kergem koos töötada. Sa mõistad, kuidas kellelegi läheneda ja mida kohe kindlasti mitte küsida või rääkida. Arusaamise protsessile annab hoogu aktiivne kuulamine, koostöö tegemine ja ise juurde küsimine. Lase inimestel vabalt rääkida, sest mitte keegi ei ütle heast kuulajast ära!

Ära lase endale kotti pähe tõmmata
Mõnikord võib kontor olla täiesti mürgine koht, kus töötada, sest inimsuhted on käärima läinud ja keegi pole teineteise vastu viisakas või mõistlik. Tundes, et asi on ikka väga mäda, tasub pigem uue töökoha leidmise peale mõelda. Kui jääd sama töökohta vaikselt istuma, siis võib keegi sind ära kasutada võimumängudes, mis on kontoris juba pikemat aega toimunud. Ole ettevaatlik!

Tea, millal rääkida ja millal mitte
Ära räägi valesid asju valedele inimestele. Kuidas vahet teha? Jälgi hoolikalt erinevate inimeste omavahelisi suhteid ja võimuhierarhiaid, mis ei pruugi väljendada otseselt ametlikke ülemuse-alluva suhteid. Nii mõnigi kord võib olla kontoris mõnel inimesel teistest rohkem võimu, kuna tal on palju kontakte ja võib-olla on ülemuse parem käsi. Kui sa talle räägid ülemuse kohta halba, siis võib see üsna ruttu sinuni tagasi jõuda ja kõige hullemal juhul isegi töökoha kaotusega lõppeda.

Harjuta taktitunnet
See pole õpitav nagu korrutustabel, aga siiski võid jälgida inimesi, kes on sinu arvates taktitundelised ja seejärel võiksid proovida neid omal moel matkida. Taktitunne on lihtsalt niivõrd oluline oskus kontoritöös, sest inimestega robustselt suheldes võivad teised hakata sinust eemale hoidma. Näiteks, kui pead mõnele töökaaslasele halbu sõnumeid edastama, siis vali selleks sobiv aeg ja koht ning ära tee seda kõikide teiste kaastöötajate ees. Nii näid parajalt taktitundeline!

Ole kannatlik
Kannatlik meel on kindlasti kontoripoliitika juures oluline märksõna, sest sulle vajalikud muutused ei pruugi alati üleöö juhtuda ja pead nendeks vaikselt ootama ning õigeid otsuseid tegema. Vahel kaotavad inimesed kontoris pea ja lähevad närvi, kuid kokkuvõttes olnuks neil kõvasti kasulikum olnud vaikselt oodata ja mängu jälgida. Ootamatud reaktsioonid näitavad inimest ebastabiilsena ja see pole kohe kindlasti kuvand, mida sooviksid teistele kontoris endast luua.