Paljud meist loevad päeva- ja nädalalehti ning internetiportaalides avaldatavaid päevakajalisi uudiseid, mis kõik on ühte või teistpidi poliitikaga seotud. Tihti jääb aga mulje, et poliitika on midagi nii kauget, abstraktset ja otsekui hoomamatut – midagi suuremat kui meie ise – mistõttu jäävad need teemad ikkagi kaugeks. Kuigi kohe kindlasti ei pea see nii olema! Järgnevalt anname erinevaid teejuhiseid, kuidas end poliitikamaailmas mugavamalt tunda ja põhilisi asju selgeks teha. Pärast tänad ennast, kui televiisorist järgmist debatti vaatad!

Valitsusvormid
Uuri kõikvõimalike erisuguste valitsusvormide kohta ja tee kindlaks, kuidas need täpselt töötavad. Maailmas eksisteerib vägagi lai valik riigivalitsemise viise, alates konstitutsioonilisest monarhiast, kuni parlamentaarse demokraatiani välja. Nende mõistmine on oluline, sest kui tahad paremini mõista Eesti poliitikat, siis paratamatu osa sellest on ka välispoliitika. Ja nii mõnedki välispoliitilised tegevused on sõltuvad sellest, milline valitsusvorm on partneriks olevas riigis. Näiteks väljendub see selles, kes on riigi kõige tähtsam inimene: kas president või peaminister. Vastavalt sellele otsustatakse, keda külla kutsutakse.

Uuri konkreetselt Eesti riigi kohta
Tee endale selgeks, millistel alustel ja põhimõtetel toimib Eesti Vabariik. Selleks peab otse loomulikult läbi seedima paraja koguse kuivalt kirja pandud seaduseid ja paragrahve, kuid pärast oled endale raske töö eest tänulik. Kui hakkad Eesti kohta põhjalikumalt uurima, siis on sinu parimateks sõpradeks Riigi Teataja, Riigikogu kodulehekülg, Presidendikantselei veebileht ja gümnaasiumitaseme ühiskonnaõpetuse õpikud. Võid endale teha skeeme ja graafikuid, et visuaalselt ette kujutada, kuidas toimib seaduste loomine ja vastuvõtmine ning muud olulised riigi toimimist defineerivad protsessid. Samuti võid küsida abi inimestelt, kes töötavad süsteemis sees ja oskavad sulle maalähedaselt seletada, kuidas mõni riiklik tegevus õigupoolest toimib.

Jälgi poliitikaalaseid saateid
Eestis on nii raadios kui televisioonis mitmeid poliitikaalaseid saateid, milles lahatakse päevakajalisi ja poliitilisest seisukohast olulisi sündmuseid. Peale poliitikale keskenduvate saadete võiksid jälgida Aktuaalset Kaamerat, et olla kursis põhiliste tõsiste päevauudistega. Erinevalt teistest uudistesaadetest on AK kõige vähem meelelahutusliku sisuga teleprogramm.

Mine jooksvate teemadega süvitsi
Märgates uudistes mõnda poliitilist teemat on sul võimalus alustada selle uurimist süvitsi. See on kasulik, kuna niiviisi täienevad su arusaamad protsesside olemusest ja oskad paremini viia neid kokku poliitiliste sündmustega nii minevikust kui olevikust. Tulevikku vaadates omab see samamoodi tähendust, kuivõrd saad aru, kust mingid sündmusteliinid on alguse saanud ja mis on erinevate poliitikas tegutsevate inimeste taust.

Laienda poliitilist sõnavara
Kui sulle jäävad mõned terminid tundmatuks, siis uuri nende kohta koheselt seletavatest sõnaraamatutest või internetiavarustest järgi. Ainult niiviisi saad kindel olla, et omandad lisaks analüüsivõimele ka oskuslikku sõnavara. Jättes tähtsad terminid õppimata, muudad üsna viljatuks järgnevad püüded asjadest paremini aru saada.

Uuri inimeste taustalugusid
Poliitikas on tihtilugu mängus väga erinevate valdkondade huvid. Seetõttu on viljakas uurida, mida on poliitikas aktiivsed inimesed varasemalt teinud või milliste valdkondadega on nad seotud. Võib-olla avastad selle käigus isegi mõne lobisti, kelle sidemete kohta sul polnud enne mitte õrna aimugi!

Me kõik oleme vaadanud otseülekandeid poliitikute kõnedest ja näinud erinevaid riigimehi enda agendasid kaitsmas. Tõsi, poliitika on omaette maailm, kuid sellest väljapoole suunatud kommunikatsioon on tihtilugu tihedalt erinevate retooriliste võtetega läbi põimunud. Selles postituses vaatame lähemalt, milliseid võtteid poliitikud kasutavad, et arutelude käiku enda kasuks pöörata ja avalikes kõnedes hõlpsasti poolehoidu võita.

Korrelatsioon või põhjus-tagajärg?
Nii mõnedki poliitikud kasutavad oma kõnedes väiteid, mis ei põhine puhtal teaduslikult mõtlemisel. Nad seostavad asju, mis võivad omavahel olla küll korrelatsioonis, ent see ei tähenda otsest põhjus-tagajärg seost. Näiteks võib keegi oma kõnes väita, et teatud ühiskonnagrupiga on seotud kõrgem kuritegevuse määr. Jah, statistiliselt see võibki nii olla, kuid kindlasse gruppi kuulumine ei pruugi põhjustada kuritegelikku käitumist. Tegelikult võib kuritegevuse taseme juures mängida rolli madal kättesaadavus kvaliteetsele haridusele või kuuluvustunne ühiskonda.

Hetkel seletamatu või täiesti seletamatu?
Mõnikord apelleerivad kõneisikud väidetele nagu “Seda on võimatu seletada!” või “Seda on juba aastaid uuritud ja keegi pole lahendust leidnud. Võime julgelt väita, et ilmselt polegi see võimalik.” Kunagi ei tähenda siiamaani seletamatu nähtus seda, et seda poleks võimalik tulevikus lahti murda. Samuti ei viita lõpule viimata uurimine või audit ebarealistlikele ootustele selle lõpetamise ja vettpidavate tulemuste leidmise osas.

Non-Sequitur
Ladinakeelse nimetuse taga peitub väga lihtne kontseptsioon. Poliitikud võivad esitada väite ja järeldada sellest midagi, mis pole algse väitega tegelikult loogiliselt võttes mitte kuidagi seotud. Näiteks võib keegi väita, et ühiskonnas on kasvanud mängurlus ja seetõttu tuleb suunata 5 miljonit eurot taastusravikeskustesse. Ainuüksi sellisest eeldusest ei piisa, et tulla välja järgneva väitega. Samahästi võiks keegi öelda, et vaja on teha põhjalik analüüs, kas taastusravikeskused on just õige ja suure sotsiaalse tuluga koht, kuhu nii suuri rahasummasid korraga liigutada.

Libe jää
Libeda jää argument viitab sellele, et kui nõustutakse ühe seisukohaga, siis pole väga kaugel sellest kõvasti ekstreemsemate seisukohtadega nõustumine. Seda argumenti on kasutatud paljude homoabielude vastaste poolt, kes on väitnud, et abieludega nõustumise järgselt “poleks enam sugugi kaugel see, kui hakatakse koduloomade, väikelaste või isegi mänguautodega abielluma”. Formaalse loogika põhjal pole see väide kohe kindlasti tõene, sest meil puudub tõestus selle kohta, et ühe asjaga nõustudes hakataks kohe palju äärmuslikemate teemade või otsustega päri olema.

Ad hoc argumendid
Põhimõtteliselt tähendab ad hoc seda, et viimasel hetkel lisatakse vastastelt saadud mõjuvatele argumentidele juurde lisatingimusi. Kui uuringu tulemus leidis, et ühe poliitilise osakonna töö on olnud ebaefektiivne, siis ütlevad vastased selle peale, et uurijad olid ise korrumpeerunud ja solkisid tulemusi. Täiendavate uuringute puhul ei leitud sellele kinnitust, kuid nüüd ütlevad oma seljaaluse kaitsjad, et korruptsiooni uurinud organid olid omakorda määritud kätega. Niiviisi muutuvad väited aina absurdsemaks, kuid tõendeid on neile võimalik üha vähem leida.

Tu quoque
Jah, päris paljude retooriliste nippide nimed pärinevad ladina keelest! See konkreetne viis hõlmab endas kõige lihtsamat “aga sina tegid ju ka nii” väidet. Seda kasutatakse erinevate ebapädevuste kinni mätsimiseks või vigade tegemise eest vabandamise asemel nende õigustamiseks. Kui avastatakse, et mõni poliitik on ebaseaduslikult rahadega ümber käinud, siis ütleb ta seletuseks: “Aga see erakond tegi ju täpselt samamoodi! Miks te nende kallale ei lähe?” Seejuures pole üldsegi tähtis, kas teine erakond tegi sama või mitte, sest praegune arutelu oli fookusega puhtalt ühel erakonnal.

Rahva seas levib väljend nagu poliitika oleks tõeline mudamaadlus. Sellega võib nõustuda või mitte, aga maailma ajalukku on nii mõnedki erakonnad ja poliitikud end kirjutanud tõeliselt ootamatult lahvatanud skandaalidega. Mõned neist on rohkem šokeerivad kui teised, ent selge on see, et paljud järgnevatest skandaalidest on õpetuseks uutele poliitikavaldkonnas alustavatele inimestele ja põnevaks analüüsiallikaks poliitikateadlastele. Meile jääb aga puhas uudishimu: mis siis ikkagi kõike juhtunud on?

Robert Packwood
1992. aasta novembris käis Oregoni osariigis tõeline poliitkõmakas. Nimelt tuli välja, et Oregoni poliitik Robert Packwood on seksuaalselt rünnanud ja ahistanud kümmet naist ning nende hulgas on tema eelnevad lobistid ja abilised. Tervet riiki ahhetama pannud uudistega tuli välja maailmakuulus väljaanne Washington Post. Alguses mees eitas igasugust seost rünnakutega, kuid kui välja tulid lõigud tema päevikust, siis lõpetas ta oma poliitilise karjääri tagasiastumisega.

Chen Shui-bian
Taiwani president Chen Shui-bian soovis riiki kindlakäeliselt juhtida, kuid see ei läinud sugugi läbi, sest tema koos oma perekonnaga kukkus mitmekordselt ausas riigimehelikkuses läbi. Tema väimees tabati teolt seoses rahapesuga, riigijuhi naine jäi vahele 21 miljoni USA dollari saatmisega pankadesse üle terve maailma ja ta ise arreteeriti pärast seda, kui ta oli väärkasutanud riiklikke tulusid ja vastu võtnud pistiseid. Tõeliselt piinlik lugu!

Silvio Berlusconi
Itaalia endine peaminister jõudis olla riigimehe rollis tervelt 17 aastat, mille vältel ta korraldas lausa pööraseid skandaale. Teda tunti mitmete negatiivsete omaduste järgi: seelikukütt, pedofiil, gängster ja petis. Muidugi ei pruugi kõik lood tõele vastata, ent nii mõnedki asjad vastavad täiesti tõele. Berlusconi korraldas suuri seksipidusid ja kutsus ühe korra Obamat “hästi päevitunud meheks”.

Moshe Katsav
Katsav oli kuni 1. juulini 2007. aastal Iisraeli president. Võimul olemise ajal tungisid tema majja politseinikud ja võtsid kaasa arvutid ning dokumendid. Meest süüdistati pea kümne naise vägistamises ja seksuaalses ahistamises, mis oli teataval määral seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Rahvas läks selle peale vihaseks, nõudes Katsavi tagasiastumist. Alguses keeldus president sellest, ent lõpuks siiski nõustus ja pärast võimuliidriks olemisega kaasneva immuunsuse kaotamist algasid süüdimõistmise protsessid.

Larry Craig
Skandaal, mis puudutas Craigi, pole märkimisväärne mastaapsuse, vaid hoopistükkis kummalisuse pärast. Ameerika Ühendriikide senaator Larry Craig arreteeriti, kuna ta soovis algatada seksuaalakti Minneapolise lennujaama meeste tualetis. Küll aga tuli välja, et tema kõrvalkabiinis polnud mitte seksi sooviv meeskodanik, vaid politseinik, kes uuris ebaseaduslikke seksuaalakte lennujaama tualettides. Craig ise väitis, tegu polnud seksisoovi signaliseerimise, vaid juhuslike liigutustega nagu maast paberi üles korjamise ja kogemata enda jalaga politseiniku kinga vastu minemisega.

Bill Clinton ja Monica Lewinsky
Läbi aegade üks kõige suuremaid seksiskandaale! Bill Clinton eitas tükk aega ja väga jäigalt, et tal polnud afääri 22-aastase Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Tagantjärgi pidi ta aga oma tegu tunnistama, mis päädis presidendi kahtluse alla seadmisega, ent hiljem teda siiski lubati tagasi ametisse. See juhtus Clintoni esimesel ametiajal, kuid tuli ametlikult välja alles teise ajal.

Iraan-Contra afäär
Kui USA oli veel Ronald Reagani käe all… Skandaali keskmes oli presidendi administratsiooni kõrgemad ametnikud, kes proovisid salaja müüa relvi Iraani, kuhu oli tol hetkel keelatud relvamüüke teha. Nad lootsid, et relvade müük aitaks vabastada pantvange ja rahastada USA luureagentuuridel Nikaraagua kontrarevolutsionääre. See tegevus tuli päevavalgele, misjärel tekis suur ülemaailmselt tuntuks saanud poliitiline skandaal.