Poliitika ja inimese

Paraku mida rohkem läheb aeg edasi, seda vähem soovivad inimesed kaasa lüüa poliitikas. Vähemaks on jäänud aktiivset osalust, rääkimata valimistel osalemisest. Selle põhjuseks on peamiselt tunne, et hääletamise ja poliitikas osalemisega ei suudeta niikuinii midagi muuta, seega otsustatakse anduda minnalaskvale suhtumisele ja hoitakse poliitikast täielikult eemale – credite nebancare. Selline ignorantne ja „teist põske ette keerav“ mõtteviis teeb aga tohutult palju rohkem kahju kui kasu nii apoliitilisele inimesele endale kui ka tema ümber olevatele inimestele.

Edmund Burke on kunagi öelnud: „kõik, mida on vaja selleks, et kurjus astuks troonile, on see, et head mehed ei teeks mitte midagi“. Kas sa arvad, et poliitika ei puutu sind mitte kuidagi? Poliitikute otsused ei lähe sulle korda ning uudiste jälgimine ei anna sulle juurde mitte midagi? Ehk on sul tunne, et peaksid lihtsalt ignoreerima poliitikas toimuvat, kuna see lihtsalt ei muuda midagi, kui sa jälgidki toimuvat?

Siinkohal võtab apoliitilise suhtumise puuduse kokku üks lihtne põhimõte: kui igaüks vaataks ainult omaenda nina ette, siis oleks maailm palju kõledam koht, kus ei saavutata mitte midagi. Veelgi enam, suure tõenäosusega kukuks kogu riik kokku. Kujuta ette olukorda, kus peale sinu „ei paku poliitika huvi“ veel paarisajale tuhandele eestlasele. Tulemuseks on ühiskond, kus vaid üks pisike koorekiht teeb otsuseid ning ülejäänud inimesed lendlevad läbi elu, ilma, et nad mõtleksid kas või korraks sellele, et ka neil on õigus asjade osas sõna sekka öelda.

On öeldud, et ühiskond jaguneb huntideks ja lammasteks. Apoliitilised inimesed on seejuures sulaselgelt lambad. Kui sa ei osale poliitikas ja ei tee isegi niivõrd minimaalset toimingut nagu iga paari aasta tagune hääle andmine valimistel, siis sa järgidki riigis toimuvat nagu lammas, kes määgib tühiselt kui miski ei meeldi, ent ei tee kunagi midagi selleks, et olukorda muuta.

Apoliitilisena lased sa enda eest otsused teistel ära teha ning võtad kõik, mis sulle ette visatakse, vastu pikema vaidlemiseta, isegi, kui nurised vaikselt toanurgas.

Äärmiselt oluline on mõista, et iga inimene on oluline ning iga arvamus muudab olukorda. Selleks, et midagi oma eluolus muuta, ei pea astuma aktiivselt poliitikasse. Algus on juba see, kui lihtsalt hääletamas käia ja väljendada oma arvamust toimuva kohta. Kui kõik inimesed mõtleksid rohkem „suuremale pildile“ ning ei keskenduks niivõrd tugevalt egoistlikult vaid iseendale, võiksid asjad poliitikas muutuda tohutult.

Mõned inimesed otsustavad apoliitilise vaatevinkli kasuks lihtsalt seepärast, et nad ei mõista poliitikat, see on liialt keeruline või on pidevalt toimumas niivõrd palju uut, et kõigega ei jaksa kaasas käia. On aga suur vahe sellel, kas jälgida kas või minimaalsel hulgal enda ümber toimuvat või panna täiesti silmad-kõrvad kinni ja ignoreerida poliitmaailma. Praeguse infoajastu ajal ei tohiks tegelikult ka info liiasus või teatud asjaolude keerulisus olla takistuseks, kuna internetis on vaid paari nupuvajutuse kaugusel tohutul hulgal informatsiooni, mis teeb poliitika mõistmise lihtsamaks.

Kokkuvõttes on tähtis mõista, et iga inimese arvamus läheb korda. Isegi, kui sa arvad, et sa oled vaid üks pisike lüli või üks pisike tükike hiiglaslikus pusles, siis ürita panna puslet kokku nii, et sul ei ole ühte tükki. Pildist võib küll aru saada, ent see pole eales terviklik. Ära ole pimeduses ning hooli oma riigist – see ei nõua olulist pingutust, kuid on äärmiselt väärtuslik credit247.ro!

Meie pisikese Eesti lühikese ajaloo jooksul pole olnud just meeletul hulgal presidente, kuigi ükski eestlane ei saa salata, et on tekkinud oma lemmik meie kunagiste presidentide seas. Vaatame aga korraks mujale maailmas ning reastame presidendid, kes on mujal olnud väga armastatud ning üleüldiselt saavutanud tohutu populaarsuse.

1. Hassan Rouhani

Hassan Rouhani on Iraani seitsmes president ning on võimul olnud alates 2013. aastast. Enne seda töötas ta diplomaadina ning mängis olulist rolli rahvusvaheliste suhete kujundamisel. Presidendina on ta riigis väga armastatud oma rahuliku ja lepitava juhtimisstiili pärast ning samuti on ta tohutult parandanud Iraani mõjuvõimu maailmas. Kõigele lisaks on ta oluline naiste õiguste eest võitleja ja toetab tugevalt rahvuslikke ning usulisi vähemusi.

2. Abraham Lincoln

Abraham Lincoln esindas kõike seda, mis Ameerika puhul on võrratu. Tegemist oli vaieldamatult Ameerika ühe kõige armastatuma presidendiga, kes talus elu jooksul tohutult palju ning ületas palju katsumusi, ent oli kõigest hoolimata eesmärgikindel ja võidukas president. Lincolni eriline omadus oli võime tuua kokku erinevatest klassidest inimesed väga edukalt, ühendades Ameerika tervikuks (Méjico).

3. Theodore Roosevelt

Kui Lincoln tõi rahva kokku, siis Roosevelt tõi riigi välja vahepeal valitsenud kriisist ning lõi alusbaasi, mistõttu on Ameerika tänapäeval maailmavõimuga riik. Oma progressiivsete ideede ja värvika iseloomuga suutis ta võluda inimeste südameid ning on jäänud ameeriklastele igaveseks südameisse.

4. Barack Obama

Rääkides tänapäeva liidritest, siis hiljuti oma „trooni“ loovutanud Barack Obama oli oma valitsusajal vaieldamatult kogu maailma lemmik. Esimese mustanahalise presidendina tõi Obama maailma revolutsiooni ning andis vähemustele jõudu avaldada rohkem oma arvamust. Lisaks väga sõbralikule, positiivsele ja rahumeelsele iseloomule jäi Obama inimestele meelde oma avatud olemusega – Obama oli nö „igamehe president“, kes tõi paratamatult igaühele naeratuse näole.

5. Vladimir Putin

Veame kihla, et Venemaa kõmulist presidenti ei oleks sa siit nimekirjast oodanud leida. Ometigi aga hoolimata arvukatest väga vastuolulistest lüketest, on Putin oma kodumaal vägagi palavalt armastatud. On lausa tekkinud omamoodi vastasrinded: Putini jumaldavad ning vihkajad. Olgu, kuidas asjad on, keegi ei saa vaielda selle osas, et Putinil on väga ustavad järgijad ning tegemist on kahtlemata armastatud presidendiga, olgugi, et ta otsustega ei pruugi paljud alati nõustuda.

6. George Washington

Kui küsida ameeriklastelt, kes on nende lemmikpresident, siis peaaegu eranditult vastatakse selleks olevat George Washington. Washington oli president nagu üks president olema peab: šarmikas, elutark, austusväärne. Kusjuures, ta oli ka ainus president, kes on kunagi saanud 100% valimiskogu häältest. Hoolimata meeletust poolehoiust ja võimalusest alustada soovi korral diktaatorlikku korda, oli Washington paadunud demokraatia uskuja ning juhtis sama põhimõttega ka riiki.

7. Thomas Jefferson

Jefferson oli Ameerika Ühendriikide kolmas president ning oli seejuures üks põhilisi iseseisvusdeklaratsiooni autoreid. Enne presidendistaatuse kandmist oli ta Ameerika Ühendriikide teine asepresident John Adamsi ajal. Jeffersoni iseloomustab enim tugev usk demokraatiasse ning isikuõigustesse, mis motiveeris seejuures Ameerika koloniste tegutsema. Inimõiguste pooldajana oli Jeffersonil suur roll ka orjastuse keelustamisel, mis oli ilmselgelt ääretult oluline muudatus nii Ameerika kui teiste riikide ühiskonnakorras.

Presidente on küll raske reastada, kuid paljud maailma liidrid on aja jooksul silma paistnud millegi erilisega ning panustanud tohutult maailma arendamisesse. Ehk on sul ka Eesti presidendite seas oma lemmik? Loodetavasti saab peatselt näha armastatud presidentide nimekirjas ka mõnda Eesti presidenti!

Eesti poliitmaastik on vaatamata oma lühikesele elueale olnud päris kirju. Toimunud on suuri skandaale microcreditos rapidos, valitsusi on kukkunud ja uusi favoriite esile tõusnud. Selles blogipostituses proovime sellest võimu jagamise keerisest esile tuua poliitikud, kes on eestlaste jaoks läbi aegade kõige tuntumaks kujunenud.

Andrus Ansip

Andrus Ansip on tuntud sellepärast, et ta on olnud peaminister kolm korda. Ta on Reformierakonna taustaga, täpsemalt üks selle erakonna asutajaliikmetest. Räägitakse, et Ansipi karjääri üks tipphetki oli pronkssõduri teisaldamine 2007. aastal, kuna see pälvis suurt heakskiitu eestlaste kogukonna poolt, kuid teisest küljest tekitas eestlaste ja venelaste vahel veelgi suurema lõhe. Enne peaministriks olemist on Ansip olnud ka Tartu linnapea ja seda tervelt kuus aastat järjest.

Edgar Savisaar

Kes saaks unustada Eesti poliitmaastiku ühte kuulsamat tegelast Edgar Savisaart? Teda tuntakse eeskätt Keskerakonna kaudu, ent ajalooliselt oli ta üks laulva revolutsiooni võtmetegelasi. Kindlasti on tegu ühe vastuolulise poliitikuga, kuivõrd tema kohta liigub palju erinevaid ja vastukäivaid arvamusi. Mõne inimese jaoks on ta rahva raha kulutamise ja võõravaenu sissetoomise sümbol, mõne teise jaoks aga väärikas ja rahva eest tervikuna seisev kangelane. Ta on olnud Tallinna linnapea tervelt kaheksa aastat. Enne seda oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Toomas Hendrik Ilves

Ilves on neljas Eesti Vabariigi president ja selle käigus oli tal tervelt kaks ametiaega prestamos sin nomina. Seega sai Toomas Hendrikust kümme aastat vältav president, kes tõusis esile peamiselt digitehnoloogiate promotsiooni ja rahvusvahelise maailmapildi toetamise vallas. Pärast ametiaja lõppu oli tal küll mitmeid skandaale seoses elamukulude ja muude rahastamisvõtetega. Sellegipoolest jääb president Eesti ajalukku ühe vägagi esindusliku ja hea inglise keele oskusega vabariigi eestseisjana.

Lennart Meri

Lennart Meri on tuntud peamiselt selle poolest, et ta oli teine Eesti Vabariigi president, kelle ametiaeg kestis 1992. aastast 2001. aastani, mis on võrdlemisi pikk periood. Ta avaldas oma ametiaja jooksul palju väärikaid teoseid, näiteks “Hõbevalge” ja “Hõbevalgem”. Mõlemad raamatud on kirjutatud pikalt Eesti ajalukku kui tõelised väärtteosed. Presidendi jooksvat sulge ei suuda ilmselt mitte keegi kopeerida!

Siim Kallas

Siim Kallas oli mitu aastat Eesti Vabariigi peaminister ja tervelt kümme aastat asepresidendi ametikohal Euroopa Komisjonis. 1995. aastal sai mees küll Aasta Pressisõbra tiitli, ent hiljem on ta läinud korduvalt ajakirjandusega pahuksisse. Nimelt keerlesid skandaalid miljonite ümber, millega oli väidetavalt Kallas seotud. Lõppude lõpuks aga konkreetset süüdistust ei tulnud ja tänaseks on miljoniskandaal ajaloo unustusse vajunud creditos rapidos sin papeles.

Taavi Rõivas

Tallinna Reaalkooli lõpetanud Rõivas sai paari aasta jooksul peaministrina tuntuks erinevate kõrgtehnoloogiliste teemade populariseerimisega. Näiteks kuulus tema ampluaasse peenhäälestus, Eesti tituleerimine uueks põhjamaiseks riigiks ja digitaalsete lahenduste juurutamine. Seltskonnaajakirjanduses pandi põhilist rõhku šiki peaministri riietusele, kust peegeldus põhiliselt läbi sinine toon. Siiski muutus Rõivase poliitiline karjäär tunduvalt, kui 9. novembril 2016. aastal teda umbusaldati ja ta pidi konkreetselt poliitiliselt kohalt lahkuma sama aasta 23. novembril.

Mart Laar

Mart Laar on kahekordne Eesti peaminister. Esimest korda oli karismaatiline poliitik peaminister aastatel 1992-1994 ja teist korda kolmeks aastaks 1990ndate lõpus. Mehe kohta on palju põnevaid, aga vähetuntud fakte. Muuhulgas on Laar kirjutanud ulmeromaane ja ta on kuulunuvad Swedbanki nõukokku. Ta on kirjutanud ka raamatu nimega “Sinimäed 1944”, mis muutus läbimüügi poolest 2006. aastal seitsmendaks enim ostetud raamatuks.

Istud rahulikult sõpradega laua taga ja kõik räägivad mõnusalt juttu. Ja siis äkitselt prahvatab üks su sõpradest: “Ma lihtsalt ei saa aru, kes on need idioodid, kes selle uue erakonna poolt küll hääletavad!” Järgneb hetkeline vaikus, mis järel hakkab pihta tõeline sõnasõda. Juhuslikul kombel on kaks su sõbrannat just nimelt otsustanud uue erakonna poolt hääletada ja seda mitte ainult vaikse otsusena, vaid tulihingeliste toetajatena. Tõepoolest on poliitika näol tegu teemaga, mis ajab paljusid inimesi täiesti pöördesse, olles nõus tundide viisi selle üle vaidlema. Käesolevas postituses teeme ülevaate sellest, kuidas oma igapäevastest inimsuhetes rääkida poliitikast (või mitte mainidagi seda), et ei tekiks ebameeldivaid olukordi ja tuliseid tülisid.

Ära räägi poliitikast esimesel kohtingul
Poliitika pole kohe kindlasti teema, mida võtta üles esimesel kohtingul. Tee seda ainult siis, kui sa oled absoluutselt kindel, et sinu kaaslane on sellest väga huvitatud ja peab seda täielikult vastuolude-vabaks jutuaineks. Seda neutraalsust on võimalik näiteks siis teha kindlaks, kui te kohtusite esimest korda mõnel poliitilisel üritusel. Kui seda ei juhtunud, siis pole suure tõenäosusega mõtet hakata esimest kohtumist vaidlustega rikkuma.

Liitu mõne poliitikateemalise klubiga
Ülikoolis olles on võimalik mitmete poliitikateemaliste huviringide või klubidega liituda. Sel moel võid kindel olla, et kõik kohale tulnud inimesed on valmis mugavas õhkkonnas poliitilisi teemasid arutama, seejuures ilma igasuguste kaasnevate ebameeldivustega. Sellistes keskkondades ei pea sa kindlasti muretsema, kas teed kellelegi diskussioonides liiga, kuna kõik on sinna vabatahtlikult kokku tulnud, teades arutatavaid teemasid ja murekohti juba ette.

Ole oma partneri suhtes mõistev
Kui su elukaaslasel on sinuga võrreldes teistsugused poliitilised vaated, siis ära tee teda sellepärast julmalt maha. Mitte keegi ei vääri sellist käitumist, sest sa poleks ju kellegagi koos ainult seepärast, et teil on ühesugused poliitilised arusaamad. Kui ta ajab sind oma arvamusega närvi, siis tuleta endale meelde, millistel põhjustel te üldse koos olete ja mis sulle tema puhul tegelikult meeldib. Ära kunagi riku head kooselu poliitiliste vastuolude pärast ära. Kui sa tunned, et sinu jaoks on poliitilised küsimused lausa elutähtsad, siis arvesta sellega ette juba enne püsisuhtesse astumist, et vältida hilisemat hingevaeva.

Alusta sõpradega rahulikul tempol
Soovid oma heade sõpradega poliitikast jutustada? Ole valmis selleks, et võib tekkida erinevaid vastuolusid nagu postituse alguses kirjeldasime. Kõige turvalisem on hakata ohtlikest teemadest ääri-veeri rääkima, et mitte koheselt suurt vaidlust tekitada. Kui näed kohe alguses ära, et sellest midagi head ei tule, siis muuda koheselt teemat. Kui aga tunned, et võib tekkida soodne pinnas turvalisteks diskussioonideks, siis anna julgelt minna ja pange koos kõik poliitikud paika!

Väldi töökohas poliitikajutte
Tööl nii kontoris kui ülemuse kabinetis pole mitte mingit mõtet hakata poliitilisi teemasid üles kiskuma. Juhtumisi võib see lõppeda sulle halvasti, kui näiteks sinu ülemus on kindla partei või maailmavaate pooldaja kogu oma hingest. Kui sa teed tema vaateid maha, siis võib ta rängalt solvuda ja sinuga lähimas tulevikus töösuhte ära lõpetada. See soovitus ei kehti ainult ülemusega suhtlemise kohta. Samamoodi tasub olla võimalikult ettevaatlik kaastöötajatega rääkides, sest nad võivad hiljem sulle kätte maksta. Mõni kolleeg võib teha alguses hea näo, ent pärast bossidele mõne halva sõna sinu kohta poetada.

Ära ole kinni enda vaatepunktis
Nii mõnedki meist teevad poliitilistes aruteludes olulise vea. Kui tahad tõeliselt nendest midagi juurde õppida ja rohkem asju teada saada, siis ära püsi jäigalt ainult enda kitsa maailmavaate juures. Proovi arutelude käigus mõista, kuidas teine pool samu teemasid näeb ja miks nad just sellisel viisil ühiskondlikke teemasid lahti mõtestavad.

Tunnista, kui sa pole endas kindel
Mõnikord võib diskussioonides olla hetki, kus sa ei tea midagi või sa pole enda esitatud faktides täiesti kindel. Sel puhul ole täiesti julge ja tunnista seda, sest mitte kellelegi ei meeldi tarkpead, kes esitavad ebakindlusest sündinud väljamõeldisi kindlate faktide pähe. Pigem küsi seltskonnast laiemalt, kas keegi teab konkreetsest teemast rohkem või oskab mõnda vajalikku fakti täpsemalt meenutada. Nii võid kindel olla, et edasine poliitiline arutelu kulgeb sõbralikumalt ja vähemate pingeteta.